Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav
Ceerkvest lie koumm aaʹrhelkååʹdd, jäʹrjstõs šorradvuõđ mieʹldd Heʹlssen aaʹrhelkåʹdd, Kuopio da Kaʹrjjel aaʹrhelkåʹdd di Oulu aaʹrhelkåʹdd. Ceerkav da Heʹlssen aaʹrhelkååʹdd jååʹđat Heʹlssen da puk Lääʹddjânnam aaʹrhelpispp Leuʹǩǩ, koon išttâm lij Heʹlssnest. Heʹlssen aaʹrhelkååʹddest lij še veäʹǩǩaaʹrhel, Hamina aaʹrhel Siʹrǧǧi. Kuopio da Kaʹrjjel aaʹrhelkååʹdd jååʹđat metropolitt Arseeʹn. Oulu aaʹrhelkååʹdd jååʹđat metropolitt Elia.
Seäʹbrrkååʹdd lie õhttsiʹžže 10, da tõin juõʹǩǩkast toiʹmmje määŋg aktiivla pââʹsspõrttõutstõõzz. Ortodooksla ceerkav, ceessan leʹbe pââʹsspõõrt lie Lääʹddjânnmest nuʹtt 150.
Jânnamtiõđlânji seäʹbrrkååʹdd lie veiddaz. Narodmeäʹr peäʹlnn šuurmõs seäʹbrrkåʹdd lij Heʹlssen seäʹbrrkåʹdd, koozz kooll pâʹjjel kuälmõs ceerkav vuäzzlažmeäʹrest. Ceerkav vuäzzla dommseäʹbrrkåʹdd meäʹrtââvv tõn mieʹldd, koon kååʹdd vuuʹdest ooumaž jäälast.
Lääʹddjânnmest toiʹmmje še kueʹhtt ortodookslaž namstar. Tõk kuhttu lie Heinävesi-nõmmsaž kååʹddest. Lintula Troicǩi namstrest da Valamo Kristõõzz čuõvvnummuž namstrest ǩeâštʼtâʹlle õhttsiʹžže nuʹtt kuâhttlo manašiih, manaah da/leʹbe noviis.
Õhttvuõtt-teâđ
Liisankatu 29 A 8 00170
Heʹlssen Lääʹddjânnam
helsingin.hiippakunta@ort.fi
+358 206 100 240
Karjalankatu 1 70110
Kuopio Lääʹddjânnam
kirkollishallitus@ort.fi
+358 40 646 4197
Ortodokssvuõđ historia Lääʹddjânnmest
Ortodokssvuõtt lij puättam Lääʹddjânnma nuõrttjest. Kiovaaʹje leäi vuâđđuum aaʹrhelišttâm 990-lååǥǥast da toʹben ortodookslaž riistlažvuõtt liâvvni nuʹtt tââvas ko še nuõrttja. Novgorood tâʹvv-vuuʹdid, mâʹte Kaʹrjjla da nuõrtt Lääʹddjânnma, risttveârr liâvvni 1100-lååǥǥast. Kõõskõsvuuʹdid raʹjješ ceerkvid da poostaijânnma šõʹdde 1300-lååǥǥ looppâst ääʹljeeʹl siõm poostaijânnamnamstar. Aktiivlubun risttveârr aaʹlji liâvvned täid vuuʹdid 1400-lååǥǥ looppâst. Tän vieʹǩǩti še Ruõššjânnam ceerkvallaš jiõččmõõvvmõš.
1500-lååǥǥ loopp da 1600-lååǥǥ aalǥ vääinain Kaʹrjjel viõstâr vueʹzz paʹcce Ruõcc väʹlddkååʹdd vueʹssen. Tät leäi hueʹnn ceerkav ouddnummša. Ko Laatokka Kaʹrjjel maaʹcci vueʹssen Ruõššjânnmest 1700-lååǥǥ aalǥâst, ortodokssveârr vuuʹdin jeällʼji. Seämmast aaʹlji juʹn eeʹǩǩčuõʹđid ääiʹjben
vuâđđuum Valamo namstar pueʹrmõs äiʹǧǧ, mâʹst leäi jõnn miârktõs ortodokssvuõđ liâvvnummša Kaʹrjjla da Lääʹddjânnma.
Ko Lääʹddjânnmest šõõddi 1800-lååǥǥ aalǥâst õõutâst Laatokka Kaʹrjjlin da Kannaazzin šurrfursttkåʹdd, pueʹtte Lääʹddjânnma põõššinalla ortodooks. Ortodokssoummu jäälõʹtte Ruõššjânnmest siirdčõõttâm kauppjõõzzi, sääldti da veʹrǧǧoummui mieʹldd še tääʹrǩmõs gåårdid, ouddmiârkkân Viipuri-gåårda da Heʹlssna.
Lääʹddjânnam ceerkvallaš vaaldâšm jäʹrjsteš vuõššân Pietari aaʹrhelkååʹdd vueʹssen. Eeʹjj 1892 vuâđđeeš jiõččnaž Lääʹddjânnam da Viipuri aaʹrhelpisppišttâm, mâʹst šõõddi seämmast vuõssmõs Lääʹddjânnam ortodookslaž aaʹrhelišttâm.
Ko Lääʹddjânnam vuäǯǯai jiõččnažvuõđ Ruõššjânnam vääʹldkååʹmtummuž õhttvuõđâst, ođđ riiʹǩǩe šõõddi seämmast ortodookslaž uuʹccbõsceerkav. Tõn sââʹjj leäi jeeʹresnallšem ko vääʹldkååʹmtummuž oudldam ortodookslaž ceerkav sââʹjj. Tõt ij oudstam riikk veerǥlaž åskldõõǥǥ, peʹce Ruõššjânnam ǩeeisarkååʹdd veerǥlaž identiteeʹtt.
Ceerkav läʹddlâsttmõš aaʹlji jåʹttlânji. Ceerkav serddji eeʹjj 1923 Moskova patriarkaatt vuâllsažvuõđâst Konstantinopool Ekumeenlaž patriarkaʹtte. Sluuʹžv- da veʹrǧǧǩiõllân šõõddi lääʹddǩiõll da aaʹrhelpiisp išttâm siʹrddeš Viipuri-gåårdest Sortavalaaʹje.
Vääinai kõskksaž ääiʹj ortodookslaž ceerkav tääʹrǩmõs toiʹmmjummuš šõõddi Kaʹrjjlest. Nuuʹbb jõnn vääin seuʹrrjõssân ortodookslaž ceerkvest šõõddi pirr jânnam toiʹmmjeei ceerkav tõn diõtt, ko evakkonarood aazzteš juõʹǩǩårra Lääʹddjânnma. 1950-lååkk leäi ceerkva materiaalʼlaž da jiõglvaž oʹđđest raajjmõõžž äiʹǧǧ. Teʹl vuâđđeeš ođđ seäʹbrrkåʹddsäimmõõzz da raʹjješ määŋgaid ođđ ceerkvid.
Säʹmmla jåårǥle ortodokslai oskku 1500-looǥǥast Pââʹss Treeffan Peäccamõõzz čuõvtemtuâjj seuʹrrjõssân. Ortodookslažvuõtt rätkkad säʹmmlaid Lääʹddjânnam jeeʹres säʹmmlain, kook koʹlle luterniiʹǩǩi ceerkva.
Statistiikki mieʹldd Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkva kuʹlle jäänmõsân oummu, 81 631 vuäzzliʹžžed, eeʹjj 1940. Vääinai mâŋŋa vuäzzlažmieʹrr ǩeäppni eeʹjj 1990 räjja. Mõõnnâm eeʹǩǩlooʹjji ääiʹj ceerkav vuäzzlažmieʹrr lij lâssnam. Eeʹjj 2023 looppâst Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkvest leʹjje nuʹtt 56 000 vuäzzliʹžžed.